Tegusate blogi

Julge idee rind on rasvane või haavleid täis? 30 September 2008

Üle aasta tagasi oli esmakordselt juttu venekeelsest ja erivajadustega regionaalsessioonist TENis. Siis oli need ideed veel nii värsked, et vähestel oli nendesse usku. Oktoobris 2008 on seis selline, et I TENi venekeelne sessioon toimub juba mõne päeva pärast Kohtla-Järvel ja erivajadustega sessiooni korraldamine on hoogu kogumas. Kuid kusagile pole ka kadunud muud suunad, mis meile nii armsad on - toimunud on ja toimub edaspidigi harilikke regionaalsessioone, rahvuslikke sessioone, koolitusi, omaalgatuslikke projekte ja suvekaid-talikaid.

19. TENi regionaalsessioon ehk I venekeelne sessioon on kogunud enda ümber palju toetajaid ja mul on ainult hea meel, et seda ideed kiidetakse mitte ainult Eestis, vaid ka Poolas ja Lätis ja Valgevenes.

Miks on meile vaja TENi nii palju venekeelset kontingenti? Me ei “tooda” mõtlevaid inimesi TENi jaoks, vaid ikka Eesti jaoks. Leian, et TENi regionaalsessioon on üks vahend, millega inimene saab end ise avastada ja pisut avardada oma senist mõtlemist. Eriti just vene keelt kõnelevate noorte seas ning seda vahendit võib kasutada kui integratsiooniprotsessi. Tahame neile näidata, et ka noored saavad ise midagi ära teha ning kui midagi häirib, siis tuleb seda muuta, sest asjad ise ei muutu. Valisime sessiooni formaadiks just projektiformaadi, et pakkuda nendele võimalust kohe härjalt sarvist haarata ning midagi oma kodukohas muuta. Kuna teemad on siiski Eesti ja Ida-Virumaa kohta, siis kaudsemalt tekitame neis huvi Eesti probleemide ja ühiskonna vastu üldisemalt.

Edasi ootab meid kakskeelne sessioon Tallinnas kevadel 2009, mis veelgi süvendab omaalgatuslikkust Eesti teemadel, kuid lisab ka juurede uusi tutvusi eesti eestlaste seas. See toob venekeelseid noori veelgi lähemale Eestile. Kel soovi ja inglise keele oskust, võib leida oma tee Euroopasse. Tuues endaga kaasa euroopalikumat mõtlemist ning uusi arusaamu.

Keel või puue ei tohiks olla põhjuseks, miks üks noor võimekas inimene peaks sellest kõigest kõrvale jääma. Keegi ei saa omale kodumaad ega vanemaid valida, aga kõik saavad oma kodumaad ja inimesi enda ümber aidata. Kui sul on uudne idee, siis võta see hullumeelne väljakutse vastu ja tegutse oma ideede/unistuste elluviimise nimel!

Mõtle globaabselt, tegutse kohalikult, alusta iseendast!

Linn Lilleliseks - head mõtted tuleb teoks teha 9 May 2008

Linn Lilleliseks tuleb sel aastal juba teist korda ja lausa kolmekordselt. Olgu see ehedaks näiteks sellest, kuidas häid ideid saab ja peab teoks tegema. Ning et maailma saab paremaks muuta inimene inimese ja üritus ürituse haaval.

Müts maha nende ees, kes eelmisel aastal kätte võtsid ning tõestasid, et TENi sessioonil sündinud projekt näeb reaalsuses veel parem välja kui komiteetöö ajal või noorteparlamendi peaasaambleel visioneerides. Eelmise LL kodulehe andmetel olid nendeks korraldajad Evelin, Mari, Ats, Ireen, Ursula, Kaarle, Jake ja Violetta, aga kindlasti ka grupijuhid Sandra, Leena, Uku, Marko, Mari-Liis ja Mailis ning muidugi puudega noortega igapäevaselt töötavad professionaalid, kes kaasa lõid ning nii jõu kui nõuga aitasid. Aitäh!

Sel aastal jälle! Pärnu linna korraldavad lilleliseks Edvard, Monika ja Kajari, Tartu - Lille mäe - (kust muide algas minu tee TENi juurde ja mis asub mu praeguse kodu vahetus läheduses, oh well, nostalgia :)) - Anu, Karin ja Mari ning Tallinna juba homme - Kerli, Ursu, Laura, Ingrid ja Valle. Loodetavasti ei teki pärast sellekevadist kolmekordset lilleüritust kellelgi kahtlust, kas LL peaks sündima ka 2009. aasta kevadel.

Olgu Linn Lilleliseks inspiratsiooniks ja eeskujuks järgmiste heade mõtete teostamiseks! TEN ei tähenda üksnes mõtlemist ja arutamist, mis peaks teisiti olema, vaid ka ise selle vaba ja vastutustundliku kodanikuna teostamist!

Projekt Linn Lilleliseks 2008: puudega ja puudeta noored muudavad rohelisemaks kolm linna 4 May 2008

PRESSITEADE: Projekt Linn Lilleliseks 2008: puudega ja puudeta noored muudavad rohelisemaks kolm linna

05.05.2008

“Soovime näidata, et igaüks, ka puudega noor, saab ja suudab teha midagi ühiskonna ning keskkonna heaks,” ütles Linn Lilleliseks Tallinna ürituse peakorraldaja Kerli Mägi.

MTÜ Tegusad Eesti Noored (TEN) viib juba teist aastat järjest ellu projekti Linn Lilleliseks, mille käigus korrastavad puudega ning puudeta noored üheskoos kolm parki Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Projekti eesmärk on lähendada puudega ja puudeta noori, tõsta hoolivust oma elukeskkonnast ja teistest inimestest ning edendada kodanikualgatust oma kogukonna probleemide lahendamiseks.

“Lilli ei ole meie ümber kunagi liiga palju, seepärast tule Sinagi kohale ja istuta parki vähemalt üks lilletaim,” kutsub üles Linn Lilleliseks patroon, Riigikogu aseesimees Jüri Ratas.

Üritus toimub 10. mail Tallinnas Poolamäe pargis, 13. mail Pärnus Rehabilitatsioonikeskuse aias ning 31. mail Tartus Lille pargis. Päeva alguses mängivad noored tutvumismänge, seejärel asutakse tegema heakorratöid. Tegevust juhendavad kogenud TENi grupijuhid ning igapäevaselt puudega noortega töötavad professionaalid.

Projekti idee sündis Tegusate Eesti Noorte korraldatud Tallinna Noorteparlamendil 2006. aastal ning see teostati omaalgatuse korras 2007. aasta kevadel Tallinnas Kodu pargis. MTÜ Tegusad Eesti Noored on noorte loodud ja juhitud üle-eestiline organisatsioon, mille missiooniks on suurendada Eestimaa noorte ühiskonnateadlikkust ja omaalgatust nii riigi kui Euroopa tasandil. Seda missiooni viiakse ellu kolme tegevussuuna kaudu: noorte omaalgatuslikud ettevõtmised, demokraatiakool ja Euroopa Noorteparlament Eestis.

Projekti toetavad Euroopa Noored, Tartu linn, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Tallinna Keskkonnaamet ja Heakorrakuu, Tallinna Kesklinna Valitsus, Pärnu Erivajadustega Inimeste Rehabilitatsioonikeskus, Lille Maja, AS Mustamäe Haljastus ja AS A. Le Coq’i Tarkuse Vesi.

Täpsem info ja osalejaks registreerumine koduleheküljel www.ten.ee/linnlilleliseks2008 .

Lisainformatsioon:

Mari Matjus
Linn Lilleliseks 2008 meediajuht
mari.matjus@ten.ee
56 20 86 25

Riigikogu ja TEN vaatlevad üliõpilasesinduste valimisi 10 March 2008

Märtsikuus leiavad Eesti ülikoolides aset üliõpilasesinduste uute koosseisude valimised, mille läbiviimist vaatlevad Eesti Üliõpilaskondade Liidu palvel Tegusad Eesti Noored ning Eesti Vabariigi Riigikogu. Kampaania „Ära lase end koorida!“ kodulehekülg asub http://www.yliopilasleht.ee/valimised/.

Vaatlemise eesmärk on kontrollida valimisprotsessi vastavust eeskirjadele, alates kandidaatide agitatsioonist ning lõpetades hääletussedelite lugemisega. Mõlema institutsiooni poolsed vaatlejad on tutvunud valimiste reeglite ja nõuetega ning koostavad pärast valimiste lõppu raporti, milles juhitakse muuhulgas kindlasti tähelepanu esinenud rikkumistele.

Tegusaid Eesti Noori esindavad antud ettevõtmises organisatsiooni kogenud ja sellesse palju panustanud liikmed Leena Allik (TTÜ), Karl Kerem (TLÜ), Martin Saar (Tehnikakõrgkool), Uku Talmar (Sisekaitseakadeemia), Mari-Liis Orav ja Eric Katskowski (Eesti Maaülikool), Helen Ratso ning Mari Matjus (Tartu Ülikool), keda on seda auväärset ülesannet täitma palunud TENi juhatus. Projekti koordineerib juhatuse liige Karl Kerem.

“Valitavatel üliõpilasesindajatel on tähtis roll tudengite õiguste ja huvide esindamisel ning kaitsmisel. Kindlasti ei tohi üliõpilaskonna esinduse tegevust võtta kui liivakastimängu, sest tudengid ootavad oma esindajatelt tõsist ja tulemuslikku tööd. Vastasel korral poleks Tallinna tudengid üliõpilaselamute jaoks valitsuselt raha saanud ning Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja muutmine oleks toimunud kabinetivaikuses,” ütleb EÜL-i esimees Eimar Veldre 10. märtsi pressiteates.

Kampaania lõpeb 27. märtsil Tallinnas ja Tartus toimuvate valimispidudega. Pidudele tagab tasuta sissepääsu kõikidele üliõpilasesinduste valimistel hääletanutele jagatav flaier.

Kampaania “Ära lase end koorida!” kohta saab rohkem infot koduleheküljelt aadressil http://www.yliopilasleht.ee/valimised. Kampaania hõlmab tänavareklaami Tallinnas, bussireklaami Tartus ning reklaami kõrgkoolides.

Olgu tenidest tudengid valimisaktiivsuse poolest eeskujuks!

Noorteühenduste rahastamisest 11 December 2007

TENil on olnud võimalus oma üritustele ja projektidele raha saada väga mitmest allikast. Usun, et nii meie toetajad kui ka tenid ise on jäänud nende ürituste ja selle rahastusega rahule. Meie rahastuse võib jagada põhimõtteliselt kaheks: sihtotstarbeline projektipõhine finantseerimine (st mingi konkreetse üritus, nt sessiooni või sessioonide seeria korraldamiseks) ja püsikulude rahastus (st TENi jätkusuutlik areng, siseüritused, projektide planeerimine, raamatupidamine, võimalik tegevjuht jm palgalised töötajad). Esimese osaga on olukord suhteliselt hea, st meid tunnustatakse ja teatakse kui kvaliteetsete ürituste korraldajat ning seetõttu on ka projektirahastuse saamine lihtsamaks läinud. Püsikulude rahastamine on samas palju keerulisem: olema saanud kaks korda rahastust Tallinna Spordi- ja Noorsooametilt (TSNA) ning ühe korra ka Balti-Ameerika Partnerlusprogrammilt. TSNA toetus on küll tänuväärne, ent selle üheks tingimuseks on õigustatult, et kanda saab vaid Tallinnas toimuva tegevusega seotud kulusid ning kuluartiklid on äärmiselt piiratud (st raamatupidamine, ruumide rent, bürootarbed jms). BAPP aga on oma tegevust lõpetamas.

Samas on Haridus- ja Teadusministeerium samuti eraldanud suhteliselt suuri summasid noorteühenduste püsikuludeks. Need summad ei ole kunagi TENini jõudnud ja ilmselt ei jõua ka tulevikus. Probleemiks on noorsootöö seadus, mis iseenesest ei ole üldse halb asi, aga raha jagamise mehhanism on ebaõiglane ja suvaline. Seaduse § 16 näeb, ette noorteühendustele aastatoetuse jagamise riigieelarvest, ent § 18 järgi on seda õigus taotleda vaid neil noorteühendustel, kellel on vähemalt 500 liiget.

Noorsootöö seaduse § 18 on diskrimineeriv ja ebaõiglane, see on sekkumine põhiseaduslikku ühinguvabadusse. Toetuse saamine ei sõltu sellest, kui aktiivne või tulemuslik on tegevus, ega sellest kui paljude noorteni noorteühendus oma tegevusega jõuab. See sõltub lihtsalt sellest, kui palju inimesi on soovinud selle ühendusega liituda ja kui palju neid on vastu võetud. Sisuliselt tähendab see, et riik on läbi finantseerimise noorteühendusele ette kirjutanud, milline peaks olema tema liikmespoliitika.

TENil on veidi alla 200 liikme ning me ei sunni kedagi endaga liituma ega ole formaalset liikmestaatust kunagi oluliseks pidanud. Meie liikmed ei maksa liikmemaksu ega ei saa mingeid hüvesid, mida mitteliikmed ei saaks (peale üldkoosolekul juhatuse valimise õiguse). Meie liikmespoliitika on selles mõttes seadusega ühildumatu, et me ei kavatse ka edaspidi hakata vahet tegema liikmete ja mitteliikmete vahel oma tegevuses. Seetõttu ei olnud TENil kogu oma aktiivsuse ja üritustega asja aastatoetuste jagamisele, ega ole seda ka arvatavasti ka tulevikus. Seeläbi kannatab omakorda meie tegevuse jätkusuutlikkus ning me ei suuda olla nii professionaalsed kui tahaksime ega teha nii palju kui oleksime võimelised.

Ka Eesti Noorteühenduste Liit, noorteühenduste katusorganisatsioon, mille aktiivsed liikmed ja asutajad kunagi olime, ei ole huvitatud selle piirangu kaotamisest. Kui kasutada veidi banaalsemat väljendusvormi, siis milleks lasta TENisuguseid katla juurde: see teeb kogu supi lahjemaks. Aastatoetuste jagamist korraldav Noortepoliitika Nõukogu ei ole samuti huvitatud olukorra muutmisest, sest selle kõik liikmed esindavad organisatsioone, mis aastatoetust saavad.

TENi on piisavalt tunnustatud ning meie tegevused on piisavalt aktiivsed, et me vääriksime ka riigipoolset tuge. Samas ei ole võimalik meil seda saada, sest reeglid on tehtud sellised, mis meid aastatoetusest eemale hoiavad. Minu nägemuses on ainus võimalus leida muid rahastusallikaid erasektorist ja ise oma majandustegevust mõnevõrra arendada. Samas tuleks igal pool ja alati mainida kui noorteühenduste rahastusest ja nende heast elust räägitakse, et TENi kohta see jutt ei käi (mis puudutab aastatoetusi). Hoolimata sellest, et oleme olnud pikaajaline ja usaldusväärne partner nii riigile, kohalikele omavalitustele kui koolidele. Hoolimata sellest, et jõuame aastas kvaliteetselt (kolmepäevaste sisutihedate ürituste raames) suure hulga (ca 500 - 600) nooreni. Hoolimata sellest, et meid, meie üritusi ja tene muul viisil tunnustatakse.