tegelikult on probleem vana ja olnud arutluse all juba kordi ja kordi. liikmete arvu tingimus on ühttpidi mõistetav - see on üks vähestest asjadest, mida saab selgelt mõõta. ühingu tegutsemisaktiivsust (kuigi see oleks ausam variant) on aga raske numbritesse või objektiivsesse hinnangusse panna.

- kas oleme aga olnud otsekontaktis ministeeriumi töötajatega ja TENi probleemi arutanud? (kui jah, siis mis vastukaja on sealt saadud?). kui ei, siis oleks tagumine aeg?!
- EÕEL on 500 liikme probleemi lahendanud lihtsalt - nende liikmeteks on koolid ja sellega koos ka kõik õpilased… TEN nüüd vaevald koole hakkab liikmeks võtma, kuid siin on mõtteainet, et äkki saab näidata meiega seotud inimesi ka muud pidi.
- kunagi alustasime toetusliikmete kogumist sessiooni delegaatide hulgast, et koos nendega 500 liiget täis saada. ideel on ikka veel jumet mu arust…
- väitlusselts on ka lahendanud probleemi kuidagi teisipidi…kui õigesti mäletan, siis nad loevad liikmeteks kõiki turniiridel osalevaid inimesi vms. 100% kindel ei ole ja pead ei anna.

ma saan aru, et TENil on väga kindlad põhimõtted, et loomulikku liikmete arvu kasvu ei hakata senisel viisil suurendama lihtsalt 500 piiri ületamiseks, aga…mitte midagi teha ja nutulaulu edasi laulda?

Mina arvan, et mingisugune liikmete arvu kunstlik paisutamine ei ole TENile lihtsalt sobilik ja see läheks vastuollu selle (halva) seadusesätte mõttega. Seaduskuulekus tähendab ju ka seda, et täidetakse seaduse mõtet, mitte ei üritata sellest kuidagi mööda hiilida. TEN saab aastatoetust siis, kui a) liikmete arv kasvab loomuliku teel üle 500 või b) kui noorsootöö seaduse § 18 muudetakse.

Kohtumine ministeeriumiga on jäänud unarusse, aga loodan, et uuel aastal jagub aega ka see korraldada. Kuigi ega meil praegu nendega millestki eriti rääkida ei ole.

tegelikult on ju kaks varianti:
1) oodata et seadus muutuks (ja sellele ise soovitatavalt kaasa aidata) > korra on juba proovitud ja nagu nähtub, siis ei ole teatud osapooled sellest huvitet, nii et šanss ei ole suur.

2) mitte loota seaduse muutusele vaid tõesti “nihverdada” üht- või teisipidi (sest sisuliselt jõuame me otseselt nt palju rohkemata inimesteni kui EÕEL)…eetikajüngrid võivad nüüd protesteerida, aga minu arust on TENil piisavalt palju seda toetust vaja ja oleme seda ka piisavalt väärt, et toetuse saamine iseenesest ei oleks ebaaus. ma saan aru, et “nihverdamine” ei ole väga sobilik, aga toetuse saamise mõte antud seaduse valguses täiesti maha kanda… täiesti avalikult ütlen, et ma pigistaks silma kinni ja üritaks antud seaduse raames hakkama saada.

Teine asi, mida tuleb arvestada, on selle 500 liikme nõude algupära ja seadusesse viimise taustolukord. Kahjuks ei ole ma adekvaatne selgitama, mis võisid olla konkreetsed põhjused, kuid võib oletada, et sel viisil sooviti ja soovitakse toetada pika traditsiooniga ning noorsootööinstitutsioonidele olulist käepikendust pakkuvaid organisatsioone (skautide ja gaidide liikumised, külanoorte liikumised a’la Eesti 4H, õpilas- ja üliõpilasühendused, kristlike noorte liikumised). Riiklik aastatoetus on vaid üks, aga siiski peamine viis nende tegevuse väärtustamiseks. Selleks, et nende tegevust mitte killustada ja keskenduda oma põhivaldkonnale, on riik neile sisuliselt taganud jätkupideva rahastuse, kuna projektipõhise eluviisiga võib kergesti rahastajate tujumuutuse tõttu ootamatutesse raskustesse sattuda.

Kolmandaks, TEN on olnud väga osav - rahastuse leidmisega meil üldjoontes probleeme ei ole olnud. Samas näitab meie püsivus, tunnustatus ja jätkusuutlikkus, et kuigi me ei ole kogunud endale ametlikult 500 liiget ega loonud püsivaid allstruktuure linnade-maakondade põhiselt, siis oleme ometi jõudnud “suurte sekka”, kes on väärt tuge ja esiletõstmist riiklikul tasandil. Meie ja teiste sarnaste väikeorganisatsioonide, kes on saavutanud ning suudavad ka edaspidi saavutada suurt mõju, arengunipid ja toimimismehhanismid on lihtsalt teised. Neid ei saa mõõta liikmete arvu ja “vallutatud” haldusüksustega! Just selles osas on praegune noorsootöö seaduse paragrahv 18 kindlasti vananenud ja tuleks ümber vaadata.

Minu ettepanek on lihtne: haarame initsiatiivi, kutsume kaasa teised meiesugused ühendused ja tõstatame mõjusate väikeühenduste riikliku aastatoetuse küsimuse Haridus- ja Teadusministeeriumi juures. Kui oleme leidnud ministeeriumi tasandil mõistmist, töötame välja õiguslikud lahendused, mille abil oleks riigil võimalik toetada alla 500 liiget omavaid ühendusi. Need lahendused esitame konsulteerimiseks ka üle 500 liikmega ühendustele (nt ENLi vahendusel), sest meie sooviks ei ole ju seniseid “suuri tegijaid” kuidagi diskrimineerida, vaid saavutada kõiki ühendusi rahuldav lahendus.

Teiseks, pakun ka kohe (ühe võimaliku) tehnilise lahenduse Noorsootöö seaduse §18 muutmiseks:

“Noorteühingul, mis kaasab aastas vähemalt 500 noort ja mille kohalikud üksused tegutsevad vähemalt kolmandiku maakondade territooriumil, on õigus taotleda riigieelarvest aastatoetust.”

Kolmandaks: Milline on aastatoetuste taust?
Noorsootöö seaduse kohaselt noorsootöö korraldamine ja rahastamine KOVi õlul. Aamen!
Samas! Ka ministeerium rahastab noorteühinguid. Noorsootöö seadus sätestab selle ja ütleb hetkel ühtlasi, et sellisel noorteühingul peaks olema rohkem 500 liiget(!) viiest eri maakonnast. ENLis moodustavad need ühingud Üleriigiliste Koja. Ja neile ministeeriumi poolt antavad summad pole väikesed, seejuures katavad nad nende ühingute kõik püsikulud (büroo töötasud, ruumirendid) ja tihti ka väga suure osa põhitegevuse kuludest. Aga kas TEN, AIESEC, MTÜ Praktik pole siis üleriigilisd? Muigugi on! Lihtsalt meie liikmespoliitika on teistsugune! Praktik korraldab Eesti suurimaid noortekonverentse ja noorteajakirja, ning kui TEN ja AIESEC võtaks kõik oma üritustel osalejad automaatselt liikmeteks (ning AIESEC loobuks ka automaatselt vanu liikmeid välja arvamast) oleks meil ammu juba tuhandeid liikmeid!

Neljandaks, seesama Noorsootöö seadus praegu muutmisel. Muutmist juhivad HTMi Noorteosakond ja ENLi juhatus ja büroo.

Viiendaks…võtame palun ennast kokku ja teeme asja ära!! TENi tuleviku nimel! :)))

Meie kõnelused HTMiga puudutavad ka muud kui see aastatoetuse küsimus.

Samas mitu organisatsiooni ootavad meie seisukohta, et sellega liituda, ning jaanuari lõpuks oleks tarvis esitada seadusemuudatuse töögrupile konkreetne ettepanek vastava sätte muutmiseks, kui oleme valmis selle eest võitlema.