Tegusate blogi

Eelmise aasta märtsis avaldati uuring, mis näitas, et Eesti noored on kõige vähem ühiskonnast ja poliitikast huvitunud noored Euroopa Liidus. Eesti ühiskonnas on hästi toidetud kuvand noorest kui probleemsest elemendist, millega peab kuidagi hakkama saama. Seda kuvandit on toitnud suuresti ajakirjandus, kuna meedial on alati lihtsam luua uudisväärtusega lugu millestki šokeerivast ja ootamatust. Samas ma olen täiesti kindel, et ajakirjandus peegeldab ühiskonda. Kuid veelgi enam peegeldab ajakirjandus nende inimeste ja gruppide ühiskondlikku reaalsust, kes julgevad ja tahavad sellest rääkida.

TENil on väga selged huvid ja väärtused ühiskonnas. Me räägime väärtustest, mis toetavad kodanikuühiskonda ja noorte kaasatust. Me räägime väärtustest, mis rõhutavad iga inimese õigust elada inimväärset elu. Hoolime sellest, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed. Need ja paljud muud inimeseks olemise kaitsud õigused on TENi südames. Südames selle pärast, et TEN on paljuski kasvanud välja organisatsioonist EYP, kus arutelud selliste õiguste rikkumise ja kaitsmise üle kujundavad iga ürituse sisu ja meelsust. Euroopa Noorteparlamendis arutatakse pea igal sessioonil, kuidas kaitsta ja toetada rahvaid, kes elavad diktatuuri all. Samuti on oluline naiste-meeste võrdne kohtlemine, etnilis-rassilistel alusel diskrimineerimise vältimine ja tõkestamine, rahvusvähemuste integreerimine ühiskonda, seksuaalvähemuste võrdne kohtlemine ja palju muud.

Euroopa Noorteparlamendi ja TENi taustaga inimesed on väga tundliku sotsiaalse närviga inimesed. Nad on olnud situatsioonides, kus on väga erinevad huvid ja taustad, kuid siiski tuleb leida kogukonnale parim lahendus ilma üksikiskute huvisid oluliselt haavamata. EYP ja TENi sessioonid loovad ühiskonna rahuldamise kunsti.
Teadlikel ja tundlikel inimestel on ühiskonnas suurem vastutus kui teistel. Mida rohkem sul on, seda rohkem oled kohustatud jagama- nii ütlevad paljud targad, targad, targad mehed-naised. TEN koosneb kõige võimekamatest, targemast ja osavamatest Eesti noortest. Jah, nii see on. Seega on TENil ja selle liikmetel teatav moraalne kohustus nii enda, kuid samuti teiste noorte huvide eest seista. Ning võib-olla isegi kellegi muu kui ainult noored.

Lisaks noorte inimeste arendamisele võiks TEN hoolitseda noorte kuvandi parendamise eest. Näidata, et noored on ühiskonna progressiivseim ja innovaatiliseim grupp. Seda saab teha mitut moodi: esiteks, näidates seda enda tegudega, kuid samuti võib teatud hetkel sõna võtta, kui see on vajalik. Öelda ühiskonnale selgelt Tegusate Eesti Noorte nimel, et “meie arvame nii ja nii.”

See tähendab, et TEN võiks teatud olukorras teha avalikke pöördumisi. Seda nii üksi kui koos partneritega.

Selle arvamuse peale on pea alati TENis öeldud, et nii juu ei saa- TEN on apoliitiline organisatsioon. Ja ongi, kindlasti on. Ma pean väga oluliseks hoida distantsi poliitikast. Tegelikult, hoida distantsi parteipoliitikast ja selle mängudest. Kuid TENile on omane vaadata ühiskonnale parteide ja poliitiliste ideoloogiate üleselt. Ja TENil on oskus pakkuda ideid ja seista väärtuste eest, mis on igale kodanikule vastuvõetav.

Rääkigem siinkohal noorte valima kutsumisest, kodanikuühiskonna olulisuse rõhutamisest, noorsootegevuse või haridussüsteemi parendamisest. Vahel tähendab olulistest küsimustest mitte rääkimine, et ei hoolita. TEN hoolib.

Loomulikult on küsimus selles, kuidas ja millal midagi öelda. Vajalik on öelda enda sõnumeid selgelt, poliitika-üleselt ja ainult siis kui see on väga vaja. Ma arvan, et TENis on olemas see kompetents tunda ära, millal sõna võtta. Ainult siis, kui see on tõesti-tõesti vajalik. Ja sedagi tundlikul viisil. Selle kõigega ma ei soovi öelda, et TENist peakski saama suur sõnavõtja, vaid seda, et see võiks olla vajadusel loomulik viis, kuidas enda väärtuste ja huvide eest seista.

Samuti on öeldud, et TEN ei peaks rääkima, vaid ta liikmed peaksid rääkima. Olen väga suures osas nõus. Samas on TENil kogunenud aastete jooksul arvestatav imidž ja kogemus, et teatud küsimustes sõna võtta ja protsesse positiivselt mõjutada. TENil on teatud valdkondades palju rohkem mõju kui ta kõikide liikmete kogumil. Minu arust on selle mõju kasutamine teatud olukordades põhjendatud. Siis, kui see teeb abi nii endale kui teistele.

Samuti on enda mõtete kommunikeerimine alati kasulik sisemisele organiseeritusele. Mõelge kasvõi iseenda peale- kui räägite sõbraga enda tunnetest-mõtetest, saate ise kaa paremini aru, kuidas tunnete-mõtlete.

2003. aastal korraldati Eestis EYP rahvusvaheline sessioon. Tahan rääkida sellest, mida märkasin ja kuidas mulle asjad tundusid- olin toona sessioonil delegaat.

Kõndisin Eurovillage ajal Gustav Adolf Gümnaasiumi koridorides ja kuulsin kaht inimest rääkimas inglise keeles. Üks ütles teisele : “This session is definitely the best international session I have ever seen.” Pärast sain teada, et üks nendest oli väga suure kogemusega tegelane EYP-s ja teine EYP tollane juht Bettina Carr-Allinson. Tol hetkel ei osanud ma sellesse kuidagi suhtuda. Aastaid hiljem, olles käinud väga mitmetel sessioonidel üle Euroopa, tunnen selle kommentaari üle uhkust. Ja ma olen muuseas seda kommentaari kuulnud ka enne ja väga mitmete inimeste suust. Tohutult hea meel on mul, et TEN ja tollane EYP Estonia suutisid mitte ainult tuua Euroopa Tallinnasse, vaid ka teha seda parimal võimalikul viisil.

Hea töö, Kari! (Kari oli peakorraldaja.)

Organiseerimise poole pealt ma märkasin, et meie korraldajad olid tõesti väga palju vaeva näinud. Kõik üritused leidsid aset parimates võimalikes kohtades: team-building Roosta Puhkekeskuses, komiteetöö Tallinna Inglise Kolledzis, majutus Reval Hotelis, Eurovillage GAG-s ja peaassamblee Sakala Keskuses ning lõpupidu oli Olümpia Hotellis. Korraldajad töötasid väga professionaalselt: äratused täpselt õigel ajal, küsimusele sai alati vastuse, korraldajad olid alati vajadusel olemas, ajajuhtimine oli hea, jne. Lisaks kõigele oli sessioonil ilus sära ja hingus. Oli tunda, et Eesti korraldajad töötavad hiilgavalt ja samas viimase piiri peal. Niimoodi, et väljakutse on tohutu ja lahendatavaid probleeme rohkem kui küllaga, aga areng ja nauding sellest sellevõrra kiirem. Usun, et kogu see kogemus oli tolleaegsetele tegijatele põnev, kuid samas uus ja mõnes mõttes ka ennenägematu.

Möödunud on varsti neli aastat sellest rahvusvahelisest sessioonist Tallinnas. Meie inimesed on käinud kümnetel kui mitte sadadel sessioonidel Euroopas. Oleme korraldanud vahe peal umbes 20 sessiooni ja palju-palju muid üritusi. Usun, et TENi kogemusi ürituse-sessioonide korraldamisel saab võrrelda ehk vaid sakslaste kogemustega. Pole olukorda, mida meie korraldajad pole kogenud.

Samas pole me sellest hoolimata korraldanud Eestis mitte ainsatki rahvusvahelist sessiooni-foorumit, mis tooks Eestisse rohkem kui paar delegatsiooni. Euroopas küll teatakse, et need eestlased pidevalt teevad midagi, aga kuidas ja kes, seda ei tea keegi.

Aeg on astuda uus samm ja tuua Eestisse EYP rahvusvaheline sessioon. Räägitud on sellest isegi TENi juhtkonna ja EYP juhtkonna vahel palju, aga otsustavat sammu pole tehtud.

Eelkõige on rahvusvahelist sessiooni Eestis vaja TENile endale. Me vajame väljakutset, mis ühtaegu paneks meid proovile , kuid samas tõstaks suurest õnnestumisest eneseusku ja -kindlust. Vajame väljakutset, mis annaks meile võimaluse kasutada kõiki neid üliandekaid inimesi ja aastaid talletatud kogemusi. Vajame väljakutset, mis mobiliseeriks kõiki meid, millegi praktilise ja suure tegemisel.

Me vajame EYP rahvusvahelist sessiooni Eestis ja Euroopa tahab, et näitaksime taas enda ilusat nägu ja tugevat keha.

Bialystoki rahvusvahelise sessiooni grupijuhtide meeskond sai möödunud nädalavahetusel kokku Berliinis EYP peakontoris. Kohal olid grupijuhid, sessiooni peakorraldaja ja EYP juhtorgani Governing Body liikmed.

Grupijuhtide teemakoolitus (Chair Content Training-CCT) leidis aset teist korda EYP ajaloos. Koolituse mõte on tuua grupijuhid umbes kuu aega enne üritust kokku, et koos arutada läbi teemad, mis tulevad arutusele sessioonil. Lisaks viisid sessiooni president Chris Tripp ja EYP inimressursside eest viimaseid päevi vastutav Tapio Schrey läbi grupijuhtide meeskonnaehituse.

Sessionidel enne Potsdami (kevadine rahvusvaheline sessioon) püüti nii grupijuhtide teemaarutlus kui ka meeskonnaehitus läbi viia paar päeva enne sessiooni algust. Paar päeva enne sessiooni kohtumine ei saavutanud paraku tulemusi. Põhiline edasiminek on see, et grupijuhid on läbinud korraliku Euroopa Liidu aluspõhimõtteid ning teemade sisusid ja tagamaid avava koolituse. Samuti on meeskond kohtunud silmast-silma, mis lihtsustab edasist suhtlust interneti teel. Oluliseks tuleb pidada ka seda, et grupijuhte koolitati samuti grupidünaamika osas. See kõik on tugev alus, et grupijuhid oleksid väga hästi ettevalmistunud lähenevaks sessiooniks. Õhus on tunda inspiratsiooni ja muutusi.

Sellise koolituse vajadus lähtus eelkõige sellest, et rahvusvahelise sessiooni resolutsioonid, komiteearutelud ja peaassamblee arutelud on tihtipeale faktiliselt ebakorrektsed ja ülelihtsustatud. Samuti on delegaatide ettevalmistus olnud sessioonidel äärmiselt nõrk. Eriti valvsaks peaks meid tegema Eesti delegatsioonile Kiievi rahvusvahelisel sessioonil antud väga nõrk hinnang. Olime grupijuhtide poolt antud hinnangu põhjal eelviimased. Kuid lihtsustatud ja faktiliselt ebakorrektsete arutelude probleem on ennekõike üldisem ja laiapõhjalisem kui ainult mõni üksik riik.

Seetõttu on EYP juhtkond (Governing Body) püüdnud reageerida sellele probleemile grupijuhtide põhjalikuma ja professionaalsema ettevalmistuse teel. Niimoodi on võimalik tuua aruteludesse teadlik ja kogenud pilk.

Samas on selge, et antud probleemi ei saa kõrvaldada pelgalt grupijuhtide koolitusega. Vaja on seda, et rahvusvahelisel sessioonil oleksid teadlikud, proaktiivsed ja ettevalmistunud delegaadid. Delegaatide ettevalmistus on eelkõige rahvusliku komitee (National Committee) pädevuses ja vastutusel. See tähendab, et iga riik vastutab, kes ja kuidas teda esindavad.

Me peame lähenema sellele väljakutsele mitmest otsast. Vajame seda, et delegaadid näeksid vaeva teemadega enne rahvuslikule sessioonile tulekut ja rahvusvahelisele sessioonile minekut. Ennekõike on teema tundmine ja suutlikkus teemavaldkonnas kiirelt reageerida iga inimese enda vastutada. Seetõttu ma kutsun kõiki Eestit suvesessioonil Bialystokis esidavaid delegaate nägema vaeva ja uurima enda teemat. Internet ja raamatud on kättesaadaval.

Samas peab rahvuslik komitee samuti parendama delegaatide ettevalmistust. On TENi vastutusel, kes ja kui oskuslikult esindab Eestit Euroopa Noorteparlamendi sessioonil. Pakun välja, et TEN võiks kutsuda rahvusvahelisele sessioonile minevad delegaadid Euroopa Liitu ja vastavaid teemasid käsitlevale koolitustele. Leiame inimesed ja ruumid, et korraldada delegaate ettevalmistav ühe-kahe päevane koolitus.

Teine küsimus, mida peame arutama, on delegaatide valiku kriteeriumid ja protseduur. Praegune süsteem ei ole jätkusuutlik: delegaadid tulevad sessioonile ja lahkuvad poole päeva pealt ning ettevalmistus on märgatavalt nõrk. Samuti seaksin kahtluse alla, kas aastaid kasutatud valiku süsteem, kus grupijuhid kirjutavad soovituse (recommendation‘i) ja siis juhatus või mõni teine kogu valib sooviavaldanute hulgast välja meid esindava delegatsiooni, viib meid soovitud tulemuseni. Tavaliselt lõppeb see sellega, et kandideerivad rahvuslikust sessioonist osa võtnud delegaadid, kellest paljud on jõudnud TENi regionaalsessioonil aktiivselt osaleda delegaadina, mõni isegi ajakirjaniku või grupijuhina. Reaalsus on paraku see, et TENi regionaalsessioon ja Euroopa Noorteparlamendi rahvusvaheline sessioon on kaks väga erinevat maailma. Need, kes on tublid TENi liikmed, ei pruugi olla tingimata head esindajad Euroopas.

Kriteeriumid, mida oleme viimastel aastatel lõdvalt jälginud, saavad rahvusvahelise sessiooni reaalsuses hakkama saamiseks paratamatuks eeltingimuseks.

Delegaat peab olema huvitunud kohalikust, Euroopa ja rahvusvahelisest poliitika- ja majanduselust. Tal peavad olema väljapaistvad teadmised nendes valdkondades. Ta peab suutma ennast väga heas inglise keeles väljendada. Väga oluline on inimese suutlikkus olla enda grupi positiivseks mõjutajaks ja edasiviijaks. Ja tugev tahe kogeda Euroopa kultuure ja inimesi nende erinevates kehastustes. Sellised inimesed suudavad kogeda Euroopa Noorteparlamendi sessiooni täiel rinnal, et seda tagasi panustada nii meie Euroopa katuseorganisatsiooni kui ka olla meie kohaliku EYP elu arendajaks ja edasiviijaks.

Rahvusvahelisel sessioonil osalemine on suur au ja väljakutseid esitav rännak. Inimesed, kes rahvusvahelistel sessioonidel osalevad, peavad suutma vastata nendele ootustele. On aeg arutada, kuidas seda saavutada. Üks võimalikest lahendustest võib olla see, et meie delegatsiooni valib suure rahvusvahlise kogemusega kohtunike (Jury) meeskond.