TEN seisku enda huvide eest ühiskonnas
Eelmise aasta märtsis avaldati uuring, mis näitas, et Eesti noored on kõige vähem ühiskonnast ja poliitikast huvitunud noored Euroopa Liidus. Eesti ühiskonnas on hästi toidetud kuvand noorest kui probleemsest elemendist, millega peab kuidagi hakkama saama. Seda kuvandit on toitnud suuresti ajakirjandus, kuna meedial on alati lihtsam luua uudisväärtusega lugu millestki šokeerivast ja ootamatust. Samas ma olen täiesti kindel, et ajakirjandus peegeldab ühiskonda. Kuid veelgi enam peegeldab ajakirjandus nende inimeste ja gruppide ühiskondlikku reaalsust, kes julgevad ja tahavad sellest rääkida.
TENil on väga selged huvid ja väärtused ühiskonnas. Me räägime väärtustest, mis toetavad kodanikuühiskonda ja noorte kaasatust. Me räägime väärtustest, mis rõhutavad iga inimese õigust elada inimväärset elu. Hoolime sellest, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed. Need ja paljud muud inimeseks olemise kaitsud õigused on TENi südames. Südames selle pärast, et TEN on paljuski kasvanud välja organisatsioonist EYP, kus arutelud selliste õiguste rikkumise ja kaitsmise üle kujundavad iga ürituse sisu ja meelsust. Euroopa Noorteparlamendis arutatakse pea igal sessioonil, kuidas kaitsta ja toetada rahvaid, kes elavad diktatuuri all. Samuti on oluline naiste-meeste võrdne kohtlemine, etnilis-rassilistel alusel diskrimineerimise vältimine ja tõkestamine, rahvusvähemuste integreerimine ühiskonda, seksuaalvähemuste võrdne kohtlemine ja palju muud.
Euroopa Noorteparlamendi ja TENi taustaga inimesed on väga tundliku sotsiaalse närviga inimesed. Nad on olnud situatsioonides, kus on väga erinevad huvid ja taustad, kuid siiski tuleb leida kogukonnale parim lahendus ilma üksikiskute huvisid oluliselt haavamata. EYP ja TENi sessioonid loovad ühiskonna rahuldamise kunsti.
Teadlikel ja tundlikel inimestel on ühiskonnas suurem vastutus kui teistel. Mida rohkem sul on, seda rohkem oled kohustatud jagama- nii ütlevad paljud targad, targad, targad mehed-naised. TEN koosneb kõige võimekamatest, targemast ja osavamatest Eesti noortest. Jah, nii see on. Seega on TENil ja selle liikmetel teatav moraalne kohustus nii enda, kuid samuti teiste noorte huvide eest seista. Ning võib-olla isegi kellegi muu kui ainult noored.
Lisaks noorte inimeste arendamisele võiks TEN hoolitseda noorte kuvandi parendamise eest. Näidata, et noored on ühiskonna progressiivseim ja innovaatiliseim grupp. Seda saab teha mitut moodi: esiteks, näidates seda enda tegudega, kuid samuti võib teatud hetkel sõna võtta, kui see on vajalik. Öelda ühiskonnale selgelt Tegusate Eesti Noorte nimel, et “meie arvame nii ja nii.”
See tähendab, et TEN võiks teatud olukorras teha avalikke pöördumisi. Seda nii üksi kui koos partneritega.
Selle arvamuse peale on pea alati TENis öeldud, et nii juu ei saa- TEN on apoliitiline organisatsioon. Ja ongi, kindlasti on. Ma pean väga oluliseks hoida distantsi poliitikast. Tegelikult, hoida distantsi parteipoliitikast ja selle mängudest. Kuid TENile on omane vaadata ühiskonnale parteide ja poliitiliste ideoloogiate üleselt. Ja TENil on oskus pakkuda ideid ja seista väärtuste eest, mis on igale kodanikule vastuvõetav.
Rääkigem siinkohal noorte valima kutsumisest, kodanikuühiskonna olulisuse rõhutamisest, noorsootegevuse või haridussüsteemi parendamisest. Vahel tähendab olulistest küsimustest mitte rääkimine, et ei hoolita. TEN hoolib.
Loomulikult on küsimus selles, kuidas ja millal midagi öelda. Vajalik on öelda enda sõnumeid selgelt, poliitika-üleselt ja ainult siis kui see on väga vaja. Ma arvan, et TENis on olemas see kompetents tunda ära, millal sõna võtta. Ainult siis, kui see on tõesti-tõesti vajalik. Ja sedagi tundlikul viisil. Selle kõigega ma ei soovi öelda, et TENist peakski saama suur sõnavõtja, vaid seda, et see võiks olla vajadusel loomulik viis, kuidas enda väärtuste ja huvide eest seista.
Samuti on öeldud, et TEN ei peaks rääkima, vaid ta liikmed peaksid rääkima. Olen väga suures osas nõus. Samas on TENil kogunenud aastete jooksul arvestatav imidž ja kogemus, et teatud küsimustes sõna võtta ja protsesse positiivselt mõjutada. TENil on teatud valdkondades palju rohkem mõju kui ta kõikide liikmete kogumil. Minu arust on selle mõju kasutamine teatud olukordades põhjendatud. Siis, kui see teeb abi nii endale kui teistele.
Samuti on enda mõtete kommunikeerimine alati kasulik sisemisele organiseeritusele. Mõelge kasvõi iseenda peale- kui räägite sõbraga enda tunnetest-mõtetest, saate ise kaa paremini aru, kuidas tunnete-mõtlete.
July 10th, 2007 at 23:38
Eric, su arvamusavalduse pealkiri on “TEN seisku enda huvide eest ühiskonnas”. Mis need TENi huvid sinu arvates on? Kas TENi kui organisatsiooni või tenide kui inimeste huvid?
July 11th, 2007 at 0:14
Ma pean silmas eelkõige TENi kui organisatsiooni.
Kuid samas hoian meeles, et TEN kui organisatsioon on vahend tema liikmete ühiste eesmärkide realiseerimiseks ja väärtuste hoidmiseks.
Mõned TENi kui organisatsiooni huvid:
- suurendada kodanikeühenduste rahastuspotti
- suurendada kodanikeühenduste mõju riiklikes otsustusprotsessides
- suurendada vastavalt noorteühenduste rahastamist ja mõju
või:
- näiteks noorte valima kutsumine
- kutsuda ühiskonda pöörama tähelepanu enneolematult suurele HI viirusesse nakatunud noorte hulgale Eestis
- Eestis sureb liikluses protsentuaalselt rohkem noori ja lapsi kui rohkem kui üheski teises Euroopa riigis. (TEN võiks seista mõne teise organisatsiooniga, kelle põhitegevuseks näiteks liiklusohutus on, selle eest, et sellise probleemi suhtes ei oldaks ükskõiksed.)
Võimalusi on palju ja kõiki neid ei oska ega saa loetleda. Küsimus on mõttelaadis. Kas soovime rääkida kaasa teatud ühiskondlikes asjades või mitte. Meie tähelepanu peaks sellisel juhul pöörduma rohkem ühiskonnas toimuva poole.
July 11th, 2007 at 2:39
Siiski-siiski. Inspireerituna Ülo Vooglaiust ja enda tähelepanekuist: institutsioonidel pole huve, huvid on vaid lihast ja luust inimestel.
Seejuures on tähtis märkida, et need huvid kasvavad välja meie (st tenide) VÄÄRTUSTEST ja MISSIOONIST, mille oleme ÜLE KANDNUD organisatsioonile. Õigemini - oleme loonud organisatsiooni, et neid väärtushinnanguid ülal hoida ja PROPAGEERIDA ning edukalt enda missiooni ühiskonnas ELLU VIIA.
Selge on aga see, et kõik, millele Eric viitab oma eelmises kommendis, on juba püsivalt olnud TENi agendas. Eelmisel aastal kutsus TEN koos TÕE jt noori valima, samuti propageerisime seda samal ajal toimunud Kanepi sessioonil. Rahastuse osas on kätt minu teada pulsil hoidmas tenid Triin ja Kari jne. Küsimus on, kui häälekalt seda teha. Usun, et praegust olukorda vaadates võime endale siiski lubada pisut tugevamat volüümi. Põhjus, miks on see tagaplaanil, on lihtne: seda pole teadlikult seatud esiplaanile, see on VALIKUTE/PRIORITEETIDE küsimus. Praegu on läinud aur pigem sisemusse kui välisesse. Mida tugevamini ja kindlamalt tunneb organisatsioon end organismina, sest julgemini ja teadlikumalt saab ta ka enda häält välja kajada. TENil on haruldane võimalus olla teoorias nii survestaja (esindusinstitutsioonidele) kui praktikas tegija (aktiivse osalejana) muutusi luua. Üldiselt kaldume teise poolde, mis mulle endale on kuidagi hingelähedasem. Ent unustada ei tohi esimest. Seda saab alati revideerida - mõtlemist ka TENi juhatusele.
Edasi…
On vahe, kas kirjutada enda mõtteavaldusele alla ten või MTÜ Tegusad Eesti Noored. Kuivõrd olen TENi liige, siis võin end nimetada tegusaks Eesti nooreks ja selliselt ka viidata enda mõtteavalduses riigieksamite kaotamise kohta, riikliku õppekava küsimustes, maksupoliiitikas jne. See pole eriti levinud, aga on üks võimalus, kuidas noorte/noore arvamust kui sellist esile tõsta.
MTÜ Tegusad Eesti Noored arvamus kui selline PEAB AGA omama väga tugevat toetust liikmeskonnalt ja juhatuselt.
Seega - millistes küsimustes on kindel kasutada MTÜ Tegusad Eesti Noored seisukohta (ilma referendumita :D)
Konkreetne vastus:
KÕIKIDES neis, mis lähtuvad meie põhikirjast, väärtushinnanguist, missioonist ja arengukavast.
Toon näited:
MTÜ Tegusad Eesti Noored seisukohavõtud:
* Noored valima KOVe ja Riigikogu jne
* Noortekogudel ja noortenõukogudel on täita olulised funktsioonid KOVide juures, nt….
* Kool toetagu / Haridussüsteem soodustagu noorte osalust mitteformaalse hariduse ettevõtmistes ja ühendustes
* Kodanikuühendused ehk kolmas sektor on tugeva demokraatia alustala ning vajab seetõttu olulisemalt tugevamat jõustamist avaliku sektori poolt
* Pluralismi väärtustamine jne jne jne
Või mis?
July 11th, 2007 at 9:37
Me oleme olnud liiga tagasihoidlikud, tõesti. Meie põhilised väljundid on tulnud sessioonidelt, seega ei ole need olnud TENi enda arvamused, vaid pigem meie sessioonidel osalenud inimeste arvamused. TEN kui organisatsioon ei ole ennast väljendanud.
Tulenevalt meie kolmest arengusuunast on meil kolm põhilist sõnumit, mida levitada. Nende sõnumite sisu sõltub aga sellest, mis on meie eesmärgid. Ma ei usu, et TEN oleks sisuliselt või ka vormiliselt veel valmis advocacy’ks üldisemalt, kuna see tähendab siiski ka kõrgemat vastutust ja väga hästi läbi mõeldud samme (kui seda tahta hästi teha).
July 11th, 2007 at 13:51
Minule tundub Martini pakutud 2-tasandiline lähenemine piisavalt sobiv:
1) iga ten enda eest - tenid avaldavad oma seisukohti/arvamusi/nõuandeid kantuna TENis õpitust ja TENi kui organisatsiooni põhimõtetest, et tuleb seista õige asja eest ja sekkuda, kui midagi tehakse valesti või kui on võimalus millegi ühiskonnale vajaliku juures abiks olla. Siia alla lähevad kõikvõimalikud spetsiifilised teemad (HIV, narko, kodutud, kõrged maksud, ebamõistlikud seadused jne). Nii kinnistub mõiste “tegusus”, kasvab aktiivse hoiaku ja ühiskonnateadlikkuse väärtus noorte seas ning ühiskonnas - tenid näevad viga ja oskavad seda laita, kuid tulevad appi ning teevad ära ka
2) TEN oma põhikirjaliste ja organisatsioonikultuuriliste väärtuste eest - suurem noortega arvestamine ühiskonnas, osalemine valimistel, mitteformaalne haridus, koostöö, iga arvamuse hindamine, innovaatilisus ning loovus ja oskus minna kaasa uute paradigmadega väärtustades vanu, kodanikujulgus jms.
July 11th, 2007 at 13:58
Mulle meeldib ka see mõte, et TEN võiks rohkem teha koostööd teiste organisatsioonidega nö õigete asjade eest seismisel. Kuigi meil ei ole sellist väga konkreetset “oma asja” a’la HIVi tõkestamine, vägivalla vähendamine jne, siis ometi oleme end juba korduvalt tõestanud heade partnerite ja toetajatena mitmetes projektides ning võrgustikes. Võiksime seda teed jätkata - panna oma õlg alla sellistele ideedele-algatustele-üleskutsetele, mis sobivad meie põhiväärtustega ja mille puhul saame oma toetusega võimendada põhisõnumit. Näiteks: TEN ei korralda ise näidendikonkurssi “Ei libamõnudele!”, kuid aitab välja töötada konkursi läbiviimise programmi ja võibolla osaleb ka nt žüriis, aitab ametlikult ja aktiivselt levitada infot konkursi kohta jne.
See on Eesti (noorte)organisatsioonide suur nõrkus, et punnitatakse üksi ja tahetakse ka kogu au ilmtingimata endale saada, selle asemel et jõud ühendada ning saavutada hoopis tugevam impulss. See eeldab muidugi ka, et oodatav mõju on kõigile partneritele väga selge ja sõnum hästi läbimõeldud.