Tegusate blogi

TENi tutvustamine on alati olnud proovikivi: kuidas seletada midagi, mille sees ise oled sellisel viisil, et teised ka tegelikult aru saaksid? Ilma oskussõnadeta nagu regionaalsessioon, resolutsioon, GA? Sõnade chair ja journo asemel oleme teadlikult kasutanud sõnu rühmajuht ja ajakirjanik. Minul on välja pakkuda üks uus versioon, mis põhineb juhatuse pikk-kkoosoleku ühel tulemusel: kolmel tegevussuunal, mida toetavad valdkonnad, mis on nende tegevussuundade teenistuses. Samuti on siin ära toodud lingid viimastele üritustele.

Kuna juttu võib ajada lõpmatuseni, kuid praeguse koduka info, eeskätt tutvustav info on vananenud, on selle asemel juba praegu see uuem tekst. See ei pruugi olla täiuslik, kuid kajastab toimuvat paremini kui eelmine mitu aastat vana presidentide tervitus.

See blogi on aga suurepärane võimalus asjalikeks friendly amendment‘iteks. Ja mõteteks tegevussuundade teemal. Olen kindel, et kogu juhatus oleks väga rõõmus tagasiside üle ning selgitaks hea meelega segadust tekitavaid küsimusi.

“Tegusad Eesti Noored on noorte loodud ja juhitud üle-eestiline organisatsioon, mille missiooniks on suurendada Eestimaa noorte ühiskonnateadlikkust ja omaalgatust nii riigi kui Euroopa tasandil. Seda missiooni viivad tenid ellu kolme tegevussuuna kaudu: noorte omaalgatuslikud ettevõtmised, demokraatiakool ja Euroopa Noorteparlament Eestis.

Noorte omaalgatuslikud ettevõtmised on nii tenide korraldatavad noorteparlamendi sessioonid kui noorteparlamendis sündinud ideede realiseerimine. Piirkondlikul noorteparlamendi sessioonil pakutakse grupitöös välja lahendusi kohalikele probleemidele, analüüsitakse neid ja arendatakse projekte edasi täiskoguistungil. Pärast üritust on kogenumad tenid oma teadmiste, oskuste ja kontaktidega abiks projektide elluviimisel. Viimased TENi regionaalsed noorteparlamendi sessioonid toimusid Raplas ja Kanepis. Parlamendis pakutud lahendustest on ellu viidud projekt Linn lilleliseks.

Noorte demokraatiakool tutvustab Eesti noorele demokraatlikku otsustusprotsessi. Protsessi mõistmiseks saab noor selle ise läbi mängida. TEN on korraldanud või aidanud läbi viia nii Riigikogu, kohaliku omavalitsuse kui valitsuse moodustamise simulatsioone. TENi grupijuhide oskused on hinnatud ning nende teenuseid kasutavad teisedki ühendused ja üritused. Viimane suur demokraatiakooli simulatsioon oli Parle Noorte Riigikogu.

Euroopa Noorteparlament (European Youth Parliament, EYP) on katusorganisatsioon, mis viib aastas läbi kolm üleeuroopalist 250 osalejaga istungjärku. TEN kui EYP ametlik esindaja Eestis korraldab igal aastal üleriigilise Eesti sessiooni, kus arutatakse välisdelegatsioonide osavõtul inglise keeles Euroopa ja maailma tasandi teemasid. Silmapaistvaimad noored saadab TEN rahvusvahelistele, regionaalsetele või teiste riikide rahvuslikele sessioonidele. Viimane, 7. Eesti Sessioon toimus oktoobris ning viimati käisid eestlased rahvusvahelisel sessioonil Poolas Bialystokis.

TENi tegevusel on läbi aastate olnud palju toetajaid, näiteks Avatud Eesti Fond, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Euroopa Liidu infosekretariaat, Hasartmängumaksunõukogu, Euroopa Parlament, Euroopa Noored ja Hansapank. Headeks koostööpartnereiks on arvukad koolid ja noortekeskused, Eesti Noorteühenduste Liit ja selle liikmed, riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid, TANinfo, erakondade noortekogud jne.

Tegusad Eesti Noored on tegutsenud juba viis aastat ja selle aja jooksul on meie üritustel osalenud umbes 2000 noort. TENiga liitumiseks on parim võimalus tulla mõnele üritusele, mille kohta laekub info TENi listi ja koduleheküljele.

TEN on avatud uutele huvilistele ja koostööpakkumistele. Võtke meiega julgelt ühendust – info@ten.ee .”

Kuigi lootsin, et ajastusest hoolimata leiavad osa tensionäridest võimaluse kokku saada, on need lootused nüüd luhta läinud. Puhkuste kõrghooaeg, nädalavahetuseks maale sõidud ja folk on teinud oma töö ning seetõttu ei jää muud üle kui lükata see õilis üritus edasi aega, mil rohkem inimesi saaksid osaleda.

Täpsema aja annan teada hiljem, ent mina saaks taas ürituseks kohta pakkuda septembri alguses, vahemikus 9. - 15. september.

NB! Üritus on edasi lükatud septembrisse.
Ma vihkan sõna tensionär, aga kuna me midagi paremat välja ei ole mõelnud, et neid, kes TENis vanad olijad on või on olnud, tähistada, siis olen sunnitud seda kasutama.

Eelmise aasta juunis toimus minu vanematekodus Kakumäel TENi vanematele põlvkondadele suunatud meeldiv koosviibimine. Sellel suvel teeme selle jälle, samas kohas.

Ettepanek kokku saada on mõeldud kõigile, kes tunnevad, et nad on TENis juba päris pikka aega olnud. Vahet pole, kui tihti kui mitmel või millisel üritusel oldud sai. Tensionäriks olemine on sügavalt isiklik asi, seega ei ole mõtet ka mingeid jooni kuhugi tõmmata. Oodatud on need, kes enam TENiga ei tegele, aga kelle jaoks see lühend mingisuguseid mälupilte tekitab, ning kindlasti ka need, kes ikka veel TENiga tegelevad.

Kõik, kelles asi huvi tekitas, on oodatud reedel, 27. juulil alates kell 18.00 aadressil Umboja 8, Tallinn väiksele koosviibimisele, et uuendada sõprussuhteid omavahel ja TENiga.

Programmis:

Sisulisem osa:
- Mis on TENist saanud ja kuhu ta liigub?
- Liikmeküsitluse lühiülevaade.
- Milliseid tegevusi peaks/võiks/saaks TEN pakkuda tensionäridele?
Meelelahutuslikum osa:
- Grill (ilusa ilma korral, aga iga tulija võiks sööki kaasa võtta ka)
- Chill (iga ilmaga)
- Saun (soovijatele, võtta kaasa oma saunalina)

Vaatame ka TENi 2005/2006 DVD-d ja tunneme ennast lihtsalt vabalt.

P.S. Tegemist on täiesti omaalgatusliku üritusega.
P.P.S. Tulijatel palun võimaluse korral mulle endast teada anda meiltsi või muul viisil.

Mul on hea meel, et Eesti EYP kogemusega inimeste seas on olemas suur hulk neid, kes tunnevad, et on aeg pärast nelja aastat teha üks vägev rahvusvaheline üritus Eestis. Kindlust annab kindlasti see, et meil on kogemusi palju- erinevatel üritustel, erinevates riikides ja erinevate inimestega.

Meie inimesed on käinud sessioonidel Münsteris, Tessalonikis, Brüsselis, Taboris, Berliinis, Tamperes, Durhamis, Lübeckis, Riias, Espoos, Stockholmis, Göteborgis, Stavangeris ja nii edasi.  Erinevatel sessioonidel on erinev nägu ning igalt sessioonilt on palju õppida. Palju huvitavaid mõtteid-kogemusi välissessioonidelt annab rakendada just meie päris enda rahvusvahelise sessiooni puhul.

Ehitame selle võimsa maja üheskoos alt ülesse. Rahvusvaheline sessioon erineb oluliselt regionaalsessioonist, rahvuslikust sessioonist ja koolitustest. See on projekt, mille eduks on vajalik kaasata kõik korraldamishuvilised, kuna ta lihtsalt vajab palju enam mõtte- ja käejõudu. Siis tuleb sellest meie ühine looming, mida on hea meel näidata oma Euroopa sõpradele.

Mida konkreetselt oleks vaja teha selleks, et sessioon ühiselt ehitama hakata?

1. KOHT:  Euroopa Komisjoni Eesti esindus on olnud nõus olema meie korraldusliku tuumikgrupi kohtumiste korraldaja-majutaja. Nad on valmis andma flipchartidest ja post-ittidest kuni spetsialistideni välja. Seega meil on olemas koht.

2. AEG: Lepime kokku aja, mil saaksime kohtuda. Komisjoni esindus on valmis pakkuma ruume järgmisest nädalast.

3. PROTSESS:

I) Esiteks, meil on vaja kirjutada “Oma Lugu”. Vastata küsimustele: Miks tuleb EYP Eestisse? Väärtus Eestile, TENile, Eesti noortele ja Euroopale? Milline saab oleme selle sessiooni eriline nägu?  

 II) Teiseks, mõelda ”Oma Loole” tuginedes välja võimalikud kohad, kus sessioon võiks Eestimaal aset leida ja kujutada sessiooni “voolu” ehk kuidas sessioon voolab algusest lõpuni.

Ja siis viimistleda see “vool” konkreetsemaks plaaniks koos kõikide aksessuaaridega.

III) Kolmandaks,  leida rahastusallikad. Ja töötada meeskondadena välja konkreetsed projektid fondidesse ja teistel võimalikele sponsoritele.  

4. TÖÖ KORRALDAMISEST:
Meie eeliseks on see, et saame kasutada erinevaid gruppe: nii võimalike ideepakettide välja töötamisel kui ka rahastustaotluste kirjutamisel.

5. VASTUTAMISEST:  TENis on palju häid näiteid, kus pühendunud inimesed tulevad kokku ja leiavad ühiselt tee, kuidas jaotada vastutusalad ja leida viis enda töö koordineerimiseks. Inimesed suudavad üheskoos kokku leppida, kas ja keda soovitakse peakorraldajaks-koordineerijaks. Selleks ei ole ilmtingimata vaja konkurssi.

Võib juhtuda olukord, kus mõni inimene-grupp tuleb küll välja hea konkursiideega, kuid reaalsest kaheaastases korraldusprotsessis ei suuda nii hästi hakkama saada kui paberi peal kirjas.

Sellist ohtu välistab projekti koos ehitamine. Samuti see, kui tulemusi ja protsessi pidevalt üheskoos hinnatakse. Ning sellest tulenevalt koostööd parendatakse ja tulemusi saavutatakse.

Minu jaoks isiklikult on see põhimõtteline küsimus, kas EYP rahvusvahelisest sessioonist Eestis saab laiapõhjaliselt üheskoos ehitatud ja läbi viidud sessioon või mõne inimese idee põhjal korraldatud sessioon. Olgu raskused vahepeal missugused tahes, eelistan esimest.

Seepärast pakun, et huvitunud võiksid kohtuda juba järgmisel nädala alguses- teisipäeval kell 16 Euroopa Komisjoni Eesti esinduses.

Huvitunuid?

Eelmine juhatuse koosseis võttis vastu kriteeriumid, mille alusel hinnata kandidaatide sobivust sessiooniformaadi ametikohtadele ning valida välja optimaalseim meeskond. Erinevad kriteeriumid on Eesti Sessioonide (Nationalide)ja regionaalide (pea)korraldaja, presidendi, rühmajuhi, toimetaja ja ajakirjaniku jaoks. Ütlen kohe ära, et minu arvates on selline läbipaistvus ja selgus ainus võimalus tagada TENi kui organisatsiooni ning mõtteviisi jätkumine - uued rõõmsad noored peavad saama võimaluse TENis osaleda ning peavad teadma, mida on vaja selleks teha, et end soovitud rolliks ette valmistada ning võimalust saada.

Kui asi on mulle endale nii selge ja loogiline, siis miks ma sellest üldse kirjutan? Selleks on põhjusi kaks, mis tulid välja ka liikmesküsitluse vastustest. Esiteks mõne nn vanakese vastumeelsus bürokraatiale ning ilmselt ka teatud priviligeerituse kaotamisele (?) ning teiseks mõnede nooremate tenide ebakindlus näiliselt kinnise ringi ees, kus aina ühed ja samad inimesed tegutsevad.

“Ja kõige tagatipuks ei meeldi mulle suure organisatsiooniga kaasa tulnud nähtus, et kõike tahetakse kontrolli all hoida: “Esita juhatusele kirjalik projekt,” või “Konsulteeri selle toimkonnaga,” või “Teeme konkursi, et teised ka endast teada anda võiks.” No muffi küll, iga asja jaoks ei ole vaja konkurssi teha! Otsustamine on läinud hästi demokraatlikuks ning seetõttu ka hästi aeglaseks. Ja see ei motiveeri mind sees olema: tunnen end väikesena.”(liikmesküsitlusele vastanu)

See tunne on mõistetav - kui TEN oli pisem, tundsid kõik kõiki ning ka otsustajad, juhatuse liikmed teadsid igaühte vähemalt nime- ja nägupidi. Teadsid enam-vähem, kes on kus sessil ja koolitusel käinud. Seetõttu ei olnud vajalikud ka sellised põhjalikud motivatsioonikirjad, pea kõike sai suusõnaliselt või paari meiliga korda ajada. Väike organisatsioon ei nõudnud iga protsessi reglementeerimist. Demokraatlik või mitte, aga süsteem toimis.

Nüüs on olukord teine - TENi liikmeid on umbes 180. See number aga sisaldab neid, kes on võtnud vaevaks liikmeksastumise avaldus ära täita ega peegelda täielikult tegelikku olukorda. TENi listis on inimesi sadades. Ühelt poolt on kasvamine paratamatu, aga teiselt poolt on asi ka meie uutele inimestele avatud poliitikas. Sellise inimeste ja ürituste hulga juures on loomulik, et süsteem asjapulkade valimiseks peab olema teistsugune. Konkursid on täiesti enesestmõistetavad teatud kohtadele. Sessiooni presidendid on vist ainsad, kes ei pea end ise selleks esitama, vaid kellele tehakse ametlikult vastav ettepanek - peakorraldaja soovil ning juhatuse (vastutava isiku) heakskiidul.

On tähtis, et isegi siis, kui tiimide komplekteerijatel - nt rühmajuhtide puhul sessiooni presidendil, peakorraldajal ja juhatuse esindajal - on kindlad kriteeriumid valiku tegemiseks, oleks see ka teada kandidaatidele endile. Meeskondade komplekteerimine ei pea mitte ainult olema, vaid ka väljastpoolt vaatajale demokraatlik paistma. Vastasel korral ei teki usaldust isegi siis, kui see on põhjendatud. Sellepärast peaksid igas konkursikirjas need valikukriteeriumid ka kirjas olema.

“Siiani on tunne jäänud, et enamus meeskonna inimestest ei taha uusi võõraid nii väga omaks võtta… sama asi takistab mind journoks/chairiks kandideerimast.” (liikmeksküsitlusele vastanu)

Suure organisatsiooni puhul on konkursid, institutsionaalne lähenemine, kriteeriumid see hind, mida tuleb maksta TENi jätkusuutlikkuse eest. (Ma püüdsin, aga ei leidnud täpsemat sõna:P). Mis saab siis, kui need, kes praegu TENi teevad, enam ei soovi seda teha? Kas püha üritus jääbki pooleli? Mugava gängipoliitika kultiveerimise tagajärjeks oleks aga see, et TEN lõpeks koos põhitegijate lahkumisega. Ent see ei ole ju mitte kuidagi meie eesmärk, nagu pole ka mingil juhul eesmärgiks hoida kinnist seltskonda, kuhu uued ei pääse. Inimesel, kes tuleb üritusele ja kellel siin meeldib, peab olema võimalus olla, õppida, kandideerida ning oma võimalus saada. See on osa meie filosoofiast.

Praegu toimib kriteeriumite alusel ametikohtade jaotamine väga edukalt. Võin kinnitada, et minu nähtu põhjal teevad selleks volitatud inimesed seda tööd väga suure hoolega, kaaludes kõiki kriteeriume. Tegemist on psühholoogiliselt raske ülesandega. Seoses oma presidendiksolemisega möödunud aasta lõpus Rapla regionaalil tuli mul seda ka ise teha ning võin taas kinnitada, et on väga suur vahe, kas valida uudiskirja nuppude järjekorda või mingil moel reastada ja kombineerida oma parimate lootustega teele saadetud sooviavaldusi.

Paratamatult tuleb kellelegi ikka ära öelda. Mida suuremad konkursid, seda rohkematele ära tuleb öelda. Ehk on abi sellest, et iga väljajäänu saab isikliku vastuse, kus on kirjas seekordse äraütlemise põhjused ning soovitused tulevikuks, et mis üritusel ja mis koolitusel võiks end mis alal veel täiendada. Sel viisil oma seekordset valikut põhjendades ja järgnevateks üritusteks soovitusi andes toimivad peakorraldajad, presidendid ja editorid omamoodi nõuandjatena. Lisaks on konkurssidel osalemine ning (mitte)valituksosutumine fikseeritud nn rotatsioonitabelis, kust kontrollitakse, et inimestel oleks võimalikult võrdne võimalus sessioonidel osaleda. See tähendab, et neil, kellele on kord ära öeldud, on suurem šanss järgmine kord kandideerides valituks osutuda.

Antud jutt räägib positsioonidest, kuhu on vaja kandideerida. Omaalgatuse korras on aga teretulnud kõik vähegi mõistlikud ja TENi mõtteviisi ja põhimõtetega haakuvad ideed. Lemmik- ja stampnäiteks on meie kõigi lemmiklaps projekt “Linn lilleliseks”. Samuti on omaalgatuse korras tehtud paljud regionaalsessioonid. Konkursid on vajalikud sellistel juhtudel, kui on mõistlik alus arvata, et samale positsioonile on mitu kandidaati. Näiteks kõne all olev EYP sessiooni korraldamine Eestis on kindlasti selline üritus, kus mitmel inimesel võib olla peakorraldamise vastu põhjendatud huvi.

Töö inimestega on vabatahtlikkusel põhinevas organisatsioonis ülitähtis. Inimesed on ju see põhiline ressurss, tänu millele me üldse mingitest Tegusatest Eesti Noortest rääkida saame. Poleks inimesi, poleks ka abi rotatsioonitabelist, liikmeavalduste kaustast, teambuildingu varustusest või suurtest rahasummadestki. Kui tahame, et meil TENis hea oleks ja TENi jätkuks, peame märkama ja tervitama neid, kes tahavad ka mängu tulla. Samuti neist lugu pidama, kes seda kõike tralli iga ettevõtmisega meieni toovad. Ja neist, kes kunagi vaevaks võtsid selline unistus teoks teha.

Epiloog. Pöördudes pealkirja juurde tagasi - kas kõik loomad on võrdsed? TENis on ju nii palju mitmekesisust, on karvaseid ja sulelisi ja soomuselisi, ühetaolisust ja olemuslikku võrdsust ju ei ole. Aga ma väga-väga loodan, et konkursside ja kriteeriumite ees on kogu see kirju kamp praegusel hetkel tõesti võrdne ning et selline poliitika TENis jätkub. Kohelda võrdselt neid, kes on võrdsed, ning erinevalt neid, kes on ebavõrdsed.